Läätsekarri

Kuna sellest spontaanselt tekkinud roast stiilis mis-külmkapis-leidub sai üleperehitt, siis panen selle leiutise tulevaste aegade jaoks kirja.

1 sibul tükeldada ja praadida
lisada paar hakitud küüslauguküünt

Ahjupotti panna:
pakk külmutatud minifrikadelle (võib ilmselt samuti eelnevalt praadida, mina seda ei teinud)
pakk külmutatud beebiporgandeid
kui on, siis purustatud tomateid (minul polnud, panin tomatikastet valgetelt ubadelt ja lihtlabast ketšupit)
ca 100-150 gr punaseid läätsi (kuivatatud)
pool puljongikuubikut
sibul-küüslauk
india karri segu, mida minul polnud; seega panin vaba käega karrit, sinepiseemneid, juustköömnepulbrit, tšillit, paprikapulbrit, pipart, soola, punet
Kõige peale keeva vett nii palju, et oleks nagu supp.

Siis köetud (aga mitte liiga kuuma!) ahju (mina ju kasutan toidutegemiseks meie suurt kahhelahju), kuhu roog "unustada" ca kolmeks tunniks (ilmselt piisab ka kahest).
Valmis saanult on karri mõnusalt paks. Lisasin valmis toidule ka pool purki valgeid ube tomatikastmes.
Serveerisin riisi ja värskete itaaliapäraste saiapulkadega (nagu pitsa kõrvale pakutakse).
Umbe hää. Riinu sõi umbes kolm korda nii palju, kui mina ja siis käis veel õhtu otsa saiapulka karrikastmesse kastmas. Ma küll kartsin, et ehk on laste jaoks liiga vürtsikas, aga õnneks mu "vaba käsi" oli maitsestamisel siiski üsna tundlik.

Pilti pole mõtet meie köögi õhtuse valgusega teha, aga kinnitan, et see nägi hea välja ka (mis pole lätseroogade puhul sugugi enesestmõistetav).